Maksuradar

Tõeliselt agiilne tarkvaraarendusprojekt avalikus sektoris? Bürokraatia kadalipu tõttu tundub see paljudele võimatuna. Kuid siiski sündis Maksuradar - kuidas?

E-maksuametisse sisse logides avaneb Codeborne’i kohta selline pilt:

Maksuradari eesmärk on lihtne. Lisaks maksude tasumisele on Maksu- ja Tolliametil rida karakteristikuid, mille alusel nad ettevõtte maksekäitumist hindavad. Oluline on ka deklaratsioonide õigeaegne esitamine või fakt, kas ettevõtte kohta on alustatud maksemenetlusi. Seni valdas ettevõtte maksekäitumise infot vaid Maksu- ja Tolliamet, nüüd on see aga ettevõtjale endale ka nähtav. Pikemat intervjuud Maksu- ja Tolliameti juhiga saab näha ETV Arhiivist.

Maksuradari programmeeris Codeborne. Selle projekti kõige olulisem ei seisne aga tehnoloogilises lahenduses. Peamine eesmärk oli tuvastada tõeliselt agiilse tarkvaraarendusprojekti võimalikkust avalikus sektoris. Mõned töövõtted, mis Maksuradari projekti iseloomustasid:

• Me ei eeldanud ühtegi rida formaalset analüüsidokumenti. Selle asemel arutasime kõik nõuded suusõnal läbi ja kokkulepitu kirjutasime iteratsioonikoosolekutel Maksu- ja Tolliameti inimestega koos storyboard’i.

• Tegime nädalapikkused iteratsioonid ja iteratsioonikoosolekutel kohtusid kliendiga need programmeerijad, kes Maksuradari ehitasid. Muid rolle, nt. analüütik või projektijuht, projektis polnud.

• Kõikidel iteratsioonikoosolekutel näitasime Maksu- ja Tolliameti inimestele värskeltvalminud funktsionaalsust. Valmiva tarkvara ülevaatamine ja vastuvõtmine oli ainus meetrika, mille järgi tellija tööde progressi hindas.

• Tüüpiline mure agiilse tarkvaraprojekti puhul on lepinguline suhe avaliku sektoriga, kes on harjunud lepingusse kirjutama fikseeritud rahasumma, fikseeritud skoobi ja fikseeritud tähtaja. Lahendasime selle mure sõlmides just agiilset tarkvaraprojekti sisuliselt kirjeldava lepingu. Hoidusime formaalsusest ja liigsest juriidikast ning tulemuseks oli leping, kus mõlemal lepingu osapoolel olid oma ülesanded, õigused ja kohustused selged.